Eelmine noortekas rääkisime sellest, kes me oleme? Seekord vaatasime seda, kuhu me tahaksime jõuda, mis on meie eesmärgid. Tooksin välja 6 puntki, kuid palju kokkuvõtlikumalt kui noortekal.
1) Tahame Kalju noortega olla avatumad, armastavamad, andestavad, ehtsad. Kuidas sa võiksid täna hakata praktiliselt seda täitma? Kolossa 3:9-15
2) Kalamaja noored vs. meie sõbrad. Olgem ausad, meil ei ole suhteid Kalamaja noortega, kuid meil on palju muid suhteid teiste inimestega, meie sõprade, tuttavate, koolikaaslastega. Peame nendesse panustama ja neile jagama evangeeliumi. Samas on meie eesmärk siiski jõuda ka Kalamaja noorteni. Peame panustama just enda praegustesse suhetesse, samas hoidma eesmärgina, mille poole ka vaikselt liigume, Kalamaja noori.
3) Pidev meeleparandus ja muutumine. Ma arvan, et see on üks väga oluline punkt, mis tahab meil pidevalt meelest minna. Peame järjepidevalt meelt parandama ja kontrollima, et me ei oleks oma mugavus tsoonis. Hetkel ma tunnen, et me kohati oleme seal. Loodan, et täna õhtu tõestab vastupidist.
4) Me peame kandma vilja ja avaldama mõju sellele keskkonnale, kus nädala sees oma aega veedame. Jeesus ütles, et ükski oks, mis vilja ei kanna lõigatakse ära ja visatakse tulle. Kui sa oled kristlane, siis sa ei saa jääda lihtsalt vegeteerima, vaid sa pead hakkama tegutsema, pingutama, kasvama ja vilja kandma.
5) Fookus-mis on meie fookus? Mulle tundub, et vahepeal me seame oma fookuse täiesti valedele asjadele. Meie fookus peaks alati olema Jeesus. Praegu aga on see tihti lõbu, mugavus, lihtsalt koosolemine, et meil oleks hea olla. Jeesus pole kunagi öelnud, et olge mugavad. Vastupidi Jumal tahab meid pidevalt panna proovile, see tähendab pidevat eneseületamist ehk ebamugavust. 2 Timoteose 3:1-5
6) Kogu au Jumalale! Mida iganes me teeme, siis minu soov oleks see, et see tooks vaid au Jumalale, mitte kellelegi teisele. Sest ainult Tema on väärt meie tänu, kiitust, ülistust. Laulud 117
Selline lühikene kokkuvõte. Ma tahan, et sa mõtleksid iga punkti võimalikult selgelt enda jaoks läbi. Ära raiska oma aega, asu juba täna liikuma nende eesmärkide suunas!
Ma arvan, et järgnev poolaasta saab olema noortetöös suhteliselt murranguline ja põnev ;)
Õnnistusi,
Sven-Joonatan
Showing posts with label Kalju noored. Show all posts
Showing posts with label Kalju noored. Show all posts
Friday, January 27, 2012
Friday, January 20, 2012
Kes me oleme?
Hei!
Tahtsin selle postituse juba palju varem teha, aga olen viimase nädala veetnud eksamiteks õppides. Igatahes siit see tuleb.
Mõtisklesime eelmine reede Kaljus selle sama teema üle-Kes me oleme? Ma usun, et see on üli vajalik mõttepaus, mille peaksime küllaltki sagedasti oma elus tegema. Kui mõtlesin selle teema peale leidsin, et nii mõnetigi võiks selle sama küsimuse muuta ka-kus me oleme? Väike checkpoint meile kõigile.
Kui ma mõtlesin selle peale, kes me Kalju noortena oleme, leidsin enda jaoks 3 alajaotust:
Inimesed-ma arvan, et see on üks põhilisi asju, mida me tihti ära unustame, et me kõik oleme inimesed, seega ekslikud, vigadega, erinevad. Igaüks kasvamas, arenemas, mitte keegi meist pole täiuslik ega teisest parem. Kõik me oleme võrdsed Jumala silmis. Seega tulen kohe esimese punkti juurde, mis ma tunnen on asi, mida peame noortena muutma-üksteisele andestama. Kui palju on olnud tülisid ja draamasid meie seas. Nii ei saa olla, sest me oleme kõik võrdsed, veel enam vennad ja õed. Kas me võidame kurja ära heaga? Kui keegi meie vastu eksib, siis mida me teeme? Kas andestame või kibestume ja laseme vihal saada võitu eneses? Kuhu on jäänud armastus üksteise vastu? Roomlastele 12:17-21 Kui igaüks meist üritaks üksteise suhtes rahu pidada just nii palju kui on meie võimuses, siis meie vahel poleks selliseid tülitsemisi, sest igaüks üritaks anda oma parima teise suhtes. Nii nagu Jeesus meile on andestanud, peame meiegi üksteisele andestama, sest keegi meie seast pole veatu. Roomlastele 14:9-13 ütleb, et me ei mõistaks kohut üksteise üle, vaid pigem vaataksime enda sisse. Me peame muutuma grupiks, kus me tolereerime eksimist, ei õigusta pattu, aga kus eksida on normaalne. Armastus on see kui me teise inimese seame enesest ettepoole.
Kogudus-see on perekond, õed ja vennad, üks ihu, Kristuse ihu. Kogudus peaks olema ülesehitav, toetav, kus inimesed teenivad üksteist ja maailma erinevate andidega, mis Jumal neile andnud on. Roomlastele 12:3-6 üks ihu, kus me iga üks oleme üksteise liikmed, teenime üksteist. Pole vahet, milline on sinu and, iga and on oluline ja eriline. Kõige olulisem on sinu südamehoiak, kas sa oled valmis teenima oma perekonda ja seda maailma kus sa elad. Otsekui Kristus andis oma ihu selle maailma eest, tõi selle ohvriks, nõnda peame meiegi koguduse kui Kristuse ihuna endid andma selle maailma teenimiseks, et teenida neid, kes on vaesus ja viletuses ja et jõuda nendeni, kes Jumalat ei tunne. Roomlastele 12:9-12,15-16 Kui ma mõtlen selle peale, siis kas meie armastus on siiras? Kas me oleme ausad üksteisega, kas me pingutame tõeliselt, et teisi armastada. Ma arvan, et kogudus on koht, kus sa kohtud inimestega, kellega sa muidu ei kohtuks ega suhtleks kui sa poleks kristlane. See on koguduse võlu, sa pead end pidevalt ületama ja muutma. Kas me austame üksteist ja veel enam, kas me jõuame selles üksteisest ette? Kas me oleme üksmeelsed või üleolevad? Kui ma vaatan ringi, ennast siia gruppi lisades, siis ma näen lihtsalt seda, kuidas me kanname maske, me ei julge olla need, kes me oleme, me ei julge eksida, me kõik tahame paista võimalikult ilusad ja tugevad. Ja siis me läheme ja oleme need katkised ja vigased igaüks oma keskkonnas. Ning siis iga reede saame kokku, et olla taas nagu võõbatud hauad või muumiad, mis kaetakse väliselt ilusa riidega, aga sees roiskuvad ja mädanevad. See ei tohi nii olla, see peaks olema vastupidi. Et me tuleme kokku katkiste, murtute ja ebatäiuslikena ja siis läheme olles ülestõstetud, puhastatud ja elame väljas Kristus igaüks oma keskkonnas, jagades välja Kristuse armastust.
Kristuse jüngrid-oleme kutsutud järgnema Jeesusele, teenima teisi ja maailma, kuulutama tema surma ja ülestõusmist, olema Tema saadikud siin maailmas. Roomlastele 12:1-2 Me peame andma oma elud täielikult Jumalale. Jeesus ei taha meie aega ainult reedeti noortekal, pühapäeviti teenistusel ja kodugrupis vaid ta tahab meid täielikult, selleks, et me võiksime tõeliselt kuulutada Tema nime kõrgeks, kes seda väärt on! Anda oma ihud elavaks, pühaks ja Jumalale meelepäraseks ohvriks, see on meie mõistlik jumalateenistus, mitte asjade tegemine ja korraldamine, vaid oma elu Jumalale andmine, selle igas aspektis ja Temaga koos aja veetmine. Uurida, mis on Tema tahe ja kuidas me võime olla osa Jumala suurest plaanist. Kristus on meie parim eeskuju. Ta on armastav, teeniv ja ohvrimeelne ja just sellised peaksime ka meie olema. Ja mitte lihtsalt teiste silme ees vaid oma südames, kuhu vaid Issand näeb.
Jeesuse viimased sõnad mis ta oma jüngritele ütles olid, et nad peavad olema tema tunnistajateks/kuulutajateks. Jeesuse viimased sõnad, see oli see, mida ta tahtis eriliselt rõhutada oma jüngritele. Apostlite teod 1:8-9 Kas me viime Kristust sinna, kus me liigume? Millal sa viimati jagasid kellegi Jumalat või küsisid, milline on tema suhe Jumalaga, kas ta on midagi kuulnud Jeesusest? Millal sa kutsusid kedagi enesega noortekale kaasa? Kas sa palvetad oma mittekristlastest sõprade eest? Kas sa tunned ühte vajadust jõuda nendeni? Me oleme kutsutud olema maa sool ja valgus. Kui palju Kristuse head mõju avaldame me oma keskkonnale või avaldab hoopis keskkond meile endile rohkem mõju?
Me ei saa enam olla edasi selles punktis, kus me oleme. Me peame muutuma, pidevalt ja meelt parandama. Ära sulge oma südant kui Jumal on sinu vastu selgelt rääkinud ja näidanud, mis osas pead sina oma elu muutma ja Talt andeks paluma, võib-olla ka mõnelt teiselt inimeselt. Ära jää samasse paika seisma, julge näidata, et kõik pole alati korras ja et sa oled kõigest ekslik inimene. Andesta. Ma ei tea, kuidas on sinuga, aga ma ei kavatse enam näha seda ühte ja sama jama. Me peame lahti laskma minevikust ja laskma Jumalal endid uuendada. Me peame muutuma!
Armastan teid noored, seepärast jagan ka teie kõikidega seda!
Sven-Joonatan
Tahtsin selle postituse juba palju varem teha, aga olen viimase nädala veetnud eksamiteks õppides. Igatahes siit see tuleb.
Mõtisklesime eelmine reede Kaljus selle sama teema üle-Kes me oleme? Ma usun, et see on üli vajalik mõttepaus, mille peaksime küllaltki sagedasti oma elus tegema. Kui mõtlesin selle teema peale leidsin, et nii mõnetigi võiks selle sama küsimuse muuta ka-kus me oleme? Väike checkpoint meile kõigile.
Kui ma mõtlesin selle peale, kes me Kalju noortena oleme, leidsin enda jaoks 3 alajaotust:
- Inimesed
- Kogudus
- Kristuse jüngrid
Inimesed-ma arvan, et see on üks põhilisi asju, mida me tihti ära unustame, et me kõik oleme inimesed, seega ekslikud, vigadega, erinevad. Igaüks kasvamas, arenemas, mitte keegi meist pole täiuslik ega teisest parem. Kõik me oleme võrdsed Jumala silmis. Seega tulen kohe esimese punkti juurde, mis ma tunnen on asi, mida peame noortena muutma-üksteisele andestama. Kui palju on olnud tülisid ja draamasid meie seas. Nii ei saa olla, sest me oleme kõik võrdsed, veel enam vennad ja õed. Kas me võidame kurja ära heaga? Kui keegi meie vastu eksib, siis mida me teeme? Kas andestame või kibestume ja laseme vihal saada võitu eneses? Kuhu on jäänud armastus üksteise vastu? Roomlastele 12:17-21 Kui igaüks meist üritaks üksteise suhtes rahu pidada just nii palju kui on meie võimuses, siis meie vahel poleks selliseid tülitsemisi, sest igaüks üritaks anda oma parima teise suhtes. Nii nagu Jeesus meile on andestanud, peame meiegi üksteisele andestama, sest keegi meie seast pole veatu. Roomlastele 14:9-13 ütleb, et me ei mõistaks kohut üksteise üle, vaid pigem vaataksime enda sisse. Me peame muutuma grupiks, kus me tolereerime eksimist, ei õigusta pattu, aga kus eksida on normaalne. Armastus on see kui me teise inimese seame enesest ettepoole.
Kogudus-see on perekond, õed ja vennad, üks ihu, Kristuse ihu. Kogudus peaks olema ülesehitav, toetav, kus inimesed teenivad üksteist ja maailma erinevate andidega, mis Jumal neile andnud on. Roomlastele 12:3-6 üks ihu, kus me iga üks oleme üksteise liikmed, teenime üksteist. Pole vahet, milline on sinu and, iga and on oluline ja eriline. Kõige olulisem on sinu südamehoiak, kas sa oled valmis teenima oma perekonda ja seda maailma kus sa elad. Otsekui Kristus andis oma ihu selle maailma eest, tõi selle ohvriks, nõnda peame meiegi koguduse kui Kristuse ihuna endid andma selle maailma teenimiseks, et teenida neid, kes on vaesus ja viletuses ja et jõuda nendeni, kes Jumalat ei tunne. Roomlastele 12:9-12,15-16 Kui ma mõtlen selle peale, siis kas meie armastus on siiras? Kas me oleme ausad üksteisega, kas me pingutame tõeliselt, et teisi armastada. Ma arvan, et kogudus on koht, kus sa kohtud inimestega, kellega sa muidu ei kohtuks ega suhtleks kui sa poleks kristlane. See on koguduse võlu, sa pead end pidevalt ületama ja muutma. Kas me austame üksteist ja veel enam, kas me jõuame selles üksteisest ette? Kas me oleme üksmeelsed või üleolevad? Kui ma vaatan ringi, ennast siia gruppi lisades, siis ma näen lihtsalt seda, kuidas me kanname maske, me ei julge olla need, kes me oleme, me ei julge eksida, me kõik tahame paista võimalikult ilusad ja tugevad. Ja siis me läheme ja oleme need katkised ja vigased igaüks oma keskkonnas. Ning siis iga reede saame kokku, et olla taas nagu võõbatud hauad või muumiad, mis kaetakse väliselt ilusa riidega, aga sees roiskuvad ja mädanevad. See ei tohi nii olla, see peaks olema vastupidi. Et me tuleme kokku katkiste, murtute ja ebatäiuslikena ja siis läheme olles ülestõstetud, puhastatud ja elame väljas Kristus igaüks oma keskkonnas, jagades välja Kristuse armastust.
Kristuse jüngrid-oleme kutsutud järgnema Jeesusele, teenima teisi ja maailma, kuulutama tema surma ja ülestõusmist, olema Tema saadikud siin maailmas. Roomlastele 12:1-2 Me peame andma oma elud täielikult Jumalale. Jeesus ei taha meie aega ainult reedeti noortekal, pühapäeviti teenistusel ja kodugrupis vaid ta tahab meid täielikult, selleks, et me võiksime tõeliselt kuulutada Tema nime kõrgeks, kes seda väärt on! Anda oma ihud elavaks, pühaks ja Jumalale meelepäraseks ohvriks, see on meie mõistlik jumalateenistus, mitte asjade tegemine ja korraldamine, vaid oma elu Jumalale andmine, selle igas aspektis ja Temaga koos aja veetmine. Uurida, mis on Tema tahe ja kuidas me võime olla osa Jumala suurest plaanist. Kristus on meie parim eeskuju. Ta on armastav, teeniv ja ohvrimeelne ja just sellised peaksime ka meie olema. Ja mitte lihtsalt teiste silme ees vaid oma südames, kuhu vaid Issand näeb.
Jeesuse viimased sõnad mis ta oma jüngritele ütles olid, et nad peavad olema tema tunnistajateks/kuulutajateks. Jeesuse viimased sõnad, see oli see, mida ta tahtis eriliselt rõhutada oma jüngritele. Apostlite teod 1:8-9 Kas me viime Kristust sinna, kus me liigume? Millal sa viimati jagasid kellegi Jumalat või küsisid, milline on tema suhe Jumalaga, kas ta on midagi kuulnud Jeesusest? Millal sa kutsusid kedagi enesega noortekale kaasa? Kas sa palvetad oma mittekristlastest sõprade eest? Kas sa tunned ühte vajadust jõuda nendeni? Me oleme kutsutud olema maa sool ja valgus. Kui palju Kristuse head mõju avaldame me oma keskkonnale või avaldab hoopis keskkond meile endile rohkem mõju?
Me ei saa enam olla edasi selles punktis, kus me oleme. Me peame muutuma, pidevalt ja meelt parandama. Ära sulge oma südant kui Jumal on sinu vastu selgelt rääkinud ja näidanud, mis osas pead sina oma elu muutma ja Talt andeks paluma, võib-olla ka mõnelt teiselt inimeselt. Ära jää samasse paika seisma, julge näidata, et kõik pole alati korras ja et sa oled kõigest ekslik inimene. Andesta. Ma ei tea, kuidas on sinuga, aga ma ei kavatse enam näha seda ühte ja sama jama. Me peame lahti laskma minevikust ja laskma Jumalal endid uuendada. Me peame muutuma!
Armastan teid noored, seepärast jagan ka teie kõikidega seda!
Sven-Joonatan
Subscribe to:
Posts (Atom)