Ootamine

Hei!

Ootamine on üks huvitav asi. Me kõik elame oma elusid ootuses ja oodates, olgu selleks siis ootamine eksamiruumi ukse taga, lifti ootamine või seismine kuskile poesabas. Ootame, et video end ära laeks, et saaksime seda vaadata, ootame, et keegi meile helistaks või emailile vastaks, et me saaks oma tööd edasi teha. Ootame, et kevad ja suvi tuleks, et päikest saaks näha ja soojem hakkaks. Ootame bussi, trammi, trolli, sõpra, toitu restoranis, kohvit cafe in-is. Ootame, et instargam end uuendaks, et näha, kas keegi on pilte juurde lisanud. Või võib-olla ootad sa lihtsalt oma palgapäeva või nädalavahetust. Point on see, et me ootame. Ja üle kõige me vist kõik ootame, et elu iseenesest läheks paremaks ja ilusamaks.

Väidetavalt kulutab inimene keskmiselt päevas ootamisele kuskil 45-60 minutit. See on kuni terve tund meie päevast. See on päris korralik aeg, arvestades, et umbes 7-8 tundi me magame ja siis teeme veel muid asju ning nii need päevad lähevad. Oodates ja elades.

Ka mina ootan hetkel. Ootan homset päeva, sest siis sõidan Rootsi, oma kauaoodatud puhkusele. Näen oma sõpru, keda olen igatsenud ja saan lihtsalt korraks kõigest eemale, puhata, nii vaimselt kui füüsiliselt. Aga küsimus on, mis ma teen selle ootusajaga? Noh, mina antud juhul kirjutan blogi, kuigi võiks juba ammu magada, aga und üldse ei tule.

Ka vaimulikult elame me ootuses, või vähemalt peaksime elama. Ootuses, et Jeesus tuleb tagasi. Kunagi rääkisin ühe sõbraga sellest ja ta ütles, et ta ei oota väga Jeesust tagasi, sest inimesed ta ümber ei tunne veel Jeesust ja seepärast ta ei taha, et Jeesus tuleks ja nemad polegi temast veel kuulnud. See pani mind mõtlema, ka praegusel hetkel. Ma olen nõus temaga, ka mina ei tahaks, et inimesed mu ümber elaksid oma elusid teadmata temast. Kuidas kasutan mina seda aega, mis Jumal mulle on andnud Teda oodates? Kas ma tõesti valmistun Jeesuse tagasitulekuks? Ja ma ei mõtle selle all vaid seda, kas ma üritan oma elu koos hoida, vaid kas ma tõesti tunnen ühte sügavat vajadust jagada välja Jumala armastust ja kuulutada seda inimestele, kellega ma kohtun?

Jeesus rääkis kord ühe tähendamissõna kümnest neitsist, kes ootasid oma peigmeest. Aga kui peigmees öösel saabus, siis viis neist (rumalad) olid unustanud võtta õli kaasa, et lampi süüdata. Niisiis ei saanud nad minna peigmehel vastu ja jäid ilma pulmadest. Nad olid aega, mil nad peigmeest ootasid, halvasti kasutanud. Ja kui sa kunagi satud lugema seda tähendamissõna (Matteuse 25:1-13), siis sa saad teada, et see polnud lihtsalt lugu mingitest pulmadest vaid see oli midagi, mida Jeesus rääkis siis oma jüngritele ja räägib täna ka meile. Mida sa teed selle ajaga, kui sa ootad Teda? Mil sa ootad, et Ta muudaks su elu, olukordi su elus? Muudaks su suhteid, su peret, su kooli, sõpru? Kui ootad vastuseid Jumalalt, kui ootad, et Ta sind parandaks, su haavu raviks, sind terveks teeks?
Kas sa kasutad seda targasti nii, et see tõesti muudab elusid ja maailma, kus me elame?

Igal juhul tasub mõelda sellele, mida sa ootad. Ja võib-olla sa oled oodanud kaua, et ma siia juba ammu midagi uut kirjutaksin. Mina kirjutasin, kuid mida teed nüüd SINA edasi?